Advokaadibüroo LMHB advokaat Liina Jents kirjutab sellest, kuidas kasutada legaalselt internetis leiduvaid tasuta materjale.
Tasuta fotod, tekstid, videod internetis ja seda kõike ilma kelleltki luba küsimata – on see võimalik? Tänu Creative Commonsile jah!
Kui Sa soovid kellegi kirjatükki, fotot või hoopis joonistust oma koduleheküljel või reklaamis kasutada, siis on üldreegliks see, et Sa pead selleks küsima luba autorilt. Mis teha aga siis, kui leiad kavandatava reklaami jaoks sobiva luuletuse interneti avarustest ning ka kõige parema tahtmise juures ei suuda Sa selle teose autorit tuvastada. Või seisab sinu kodulehe jaoks ihaldatud foto internetilehel, mis on Sulle täiesti arusaamatus keeles. Seadusekuulekas kodanik vaid ohkaks selle peale ja asuks uutele otsingutele.
1. Vaba kasutamise litsentsid vs traditsiooniline autoriõigus
Aga mis saaks siis, kui selle foto kõrval seisaks Sulle arusaadavas keeles ülevaade foto kasutamise tingimustest ja veel luba kasutada seda teost oma äritegevuses igal pool maailmas ning seda kõike tasuta. Kas see on ilma kellegi õigusi rikkumata tõesti võimalik?
Tänu Creative Commonsi (CC) laiaulatuslikule levikule on vastuseks sellele küsimusele jah. Nimelt on autoriõigusega kaitstud teoste osas traditsiooniliste tasu saamisele suunatud litsentside kõrval internetis võimust võtmas vaba kasutamise litsentsid, eesotsas CC litsentsidega. Selliste vaba kasutamise litsentside keskmes on tasu saamise asemel eesmärk olla tunnustatud kui looja ja autorina jagada oma töid ning saada samaväärseid võimalusi teistelt autoritelt.
CC ja teiste teoste vaba kasutamist propageerivate liikumiste üheks tõukeks on olnud see, et traditsioonilist autoriõigust on digitaalses maailmas peetud iganenuks, piiravaks ja kohati isegi kultuuri arengut takistavaks. Interneti levik ja maailma digitaliseerimine on esitanud traditsioonilisele autoriõigusele tõsiseid väljakutseid. Teoseid leidub interneti avarustes miljoneid ja nende autorite tuvastamine ning soovitud viisil kasutamiseks loa küsimine on tõsine katsumus ka kõige leidlikumale internetikasutajale. Levinud on kahjuks ka arusaam, et internetimaailmas autoriõiguse reeglid ei kehti ja vabalt võib kasutada kõike, mis kellegi poolt on internetti üles riputatud. Siinkohal tulebki CC appi traditsioonilisele autoriõigusele, andes kasutajatele uue võimaluse, kuidas reegleid rikkumata liigelda infoühiskonna kiirteel.
2. Mida kujutab endast CC?
Kuigi CC ei ole esimene omasuguste seas, on tõenäoliselt tegemist olulisema ja mõjukaima vaba kasutamise litsentsiga, mis on alternatiiviks traditsioonilisele autoriõiguse praktikale. CC ise nimetab ennast mittetulunduslikuks ühinguks, kelle ülesandeks on lihtsustada tööde jagamist ja tuletatud teoste loomist kooskõlas autoriõiguse reeglitega. CC liikumise eestvedajate sõnul on CC eesmärgiks suurendada loovust nii kultuurilise, haridusliku kui ka teadusliku sisu osas nn tavainimeste hulgas, luues standardiseeritud lihtsa viisi, kuidas anda luba ehk litsents oma loomingu tulemuste kasutamiseks.
CC eesmärgiks ei ole seega asendada mingil viisil traditsioonilt autoriõigust, vaid teha sellega koostööd. Vaba kasutamise litsentsid ei tähenda aga seda, et teoste kasutamine on täiesti vaba ilma igasuguste piirangute ja reegliteta. Litsentside näol on tegemist autoriõigusega kaitstavate teoste kasutamiseks mõeldud tingimustega, mis näevad üheselt ja väga selgelt ette, mida teosega teha võib. Litsentside loomisel on lähtutud teoste kõige levinumatest kasutusviisidest. Vaba kasutamise litsentsi nime kannavad need litsentsid seetõttu, et nad annavad kasutajale oluliselt laiemaulatuslikuma teoste kasutamise võimaluse kui näiteks seaduse vaba kasutamise sätted ning seda tähtajatult, tasuta ja kogu maailmas. Arvestama peab aga seda, et peale litsentsitingimuses ette nähtud kasutusviiside ja seaduses sätestatud vaba kasutamise erandite (nt kasutamine motiveeritud mahus hariduslikel, paroodia vmt eesmärkidel), tuleb lugeda kõik ülejäänud kasutamise võimalused keelatuks. Ehk siis kui soovid kasutada luuletust või fotot mõnel muul viisil, kui see on litsentsi tingimustes ette nähtud, pead selleks küsima autorilt vastava nõusoleku. Meeles peab pidama ka, et mitte kõik CC litsentsid ei võimalda teose kasutamist äritegevuses.
CC litsentse võib kasutada kõigi autoriõigusega kaitstavate teoste litsentseerimiseks alates fotodest ja kirjatöödest kuni audiovisuaalsete teosteni. Antud loetelust jääb välja vaid tarkvara, mida küll samuti kaitstakse autoriõigusega, kuid mille vabaks kasutamiseks on teised võimalused. CC litsentside analoog tarkvaramaailmas on nimelt vaba tarkvara litsentsid, mille kohaselt on lähtekood kasutajatele kättesaadav nii vaatamiseks kui ka muutmiseks. Põhiolemuselt on need litsentsid sarnased – kasuta igal pool maailmas, tähtajatult, tasuta ja litsentsis ettenähtud viisil, kuid viita alati autorile.
CC litsentsid pärinevad USA-st ja loodi esialgu küll silmas pidades USA õigusruumi, kuid selle liikumisega on peale Eesti tänaseks kaasa läinud palju teisi riike. CC kasutamise teeb lihtsaks ka see, et CC ei sea oma kasutajatele mingeid eritingimusi ja CC litsentse võivad kasutada nii füüsilised kui ka juriidilised isikud nii tava- kui digitaalmaailmas. Samuti on litsentsitingimused CC kodulehel kättesaadavad paljudes erinevates keeltes.
Näide CC kasutamisest tuntud tasuta pildilehel sxc.hu
3. Kuidas CC litsentse leida ja kasutada?
Kuivõrd CC on pidevalt arenev, siis on ka litsentside versioone mitmeid. Kõige värskemad litsentside versioonid on tähistatud numbriga 3.0. 2010 novembris said valmis CC litsentside eestindatud 3.0 versioonid. Alates 2011 aasta algusest on need litsentsid eesti keeles kättesaadavad ka CC koduleheküljel www.creativecommons.org.
Oluline on teada ka seda, et CC ei hõlma endas mitte ainult ühte litsentsi vaid tervelt kuute. CC litsentsi alusel avaldatud materjali tunneb ära vastavate CC ikoonide järgi, mis tähistavad erinevaid litsentsitingimusi.
CC litsentside erinevad versioonid on kättesaadaval CC koduleheküljel www.creativecommons.org. Selleks, et asjakohase litsentsi valik autorile eriti lihtsaks teha, ei pea autor endale sobiva litsentsi leidmiseks läbi lugema kõiki litsentside tingimusi, vaid piisab paarile lihtsale küsimusele vastamisest ja litsents ongi valmis. Selleks, et alustada litsentsi valimist, tuleb vaid minna CC internetileheküljele http://creativecommons.org/choose/.
Ka kasutaja jaoks on digitaalmaailmas litsentsi tingimustega tutvumine ja nende mõistmine tehtud väga lihtsaks. Vaja on vaid klõpsata vastavale ikoonile ja juba leiadki ennast vastava litsentsi lühikokkuvõtte ja tingimuste juurest.
4. Osaliselt vaba kasutamine ehk “mõned õigused kaitstud”
Oluline põhimõte CC litsentside kasutamisel on see, et CC litsentsi kasutamisel säilitab autor oma autoriõiguse, lubades samas teistel isikutel kasutada teost teatud tingimustel, mida võib nimetada "mõned õigused kaitstud" lähenemisviisiks autoriõigusele. Järgmiseks lühike ülevaade kuuest erinevast CC litsentsist.
Autorile viitamine
Käesolev litsents lubab kõigil kasutajatel teost levitada, teha teosest kohendusi, töötlusi ja tuletatud teoseid seni, kuni viidatakse ka algsele autorile. Lubatud on ka teose kasutamine ärilistel eesmärkidel. Antud litsents on kõigist kuuest litsentsist kõigi kasutajasõbralikum, andes kasutajale kõige laiemad õigused.
Autorile viitamine ja jagamine samadel tingimustel
Käesolev litsents lubab kõigil kasutajatel teha teosest kohendusi, töötlusi ja tuletatud teoseid isegi ärilistel eesmärkidel seni, kuni viidatakse ka algsele autorile. Ühtlasi kaasneb antud litsentsiga kohustus litsentsida tuletatud teoseid samadel tingimustel. Seda litsentsi on tihtipeale võrreldud vaba tarkvara litsentsidega, kuivõrd kõigil uutel teostel on kohustus kasutada sama litsentsi, lubades ühtlasi kasutamist ärilisel eesmärgil.
Autorile viitamine + tuletatud teoste keeld
Käesolev litsents lubab teost levitada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil tingimusel, et teoses ei tehta muudatusi ja seda levitatakse tervikuna ning viidatakse algsele autorile.
Autorile viitamine + mitteäriline eesmärk
Käesolev litsents lubab kõigil kasutajatel teha teosest kohendusi, töötlusi ja tuletatud teoseid seni, kuni viidatakse ka algsele autorile. Nii algset teost kui ka tuletatud teost peab kasutama mitteärilisel eesmärgil, kuid puudub kohustus litsentseerida tuletatud toest sama litsentsi alusel.
Autorile viitamine + mitteäriline eesmärk + jagamine samadel tingimustel
Käesolev litsents lubab kõigil kasutajatel teha teosest kohendusi, töötlusi ja tuletatud teoseid seni, kuni viidatakse algsele autorile ja litsentseeritakse tuletatud teos sama litsentsi alusel. Ühtlasi kaasneb antud litsentsiga keeld kasutada nii teost ennast kui ka tuletatud teoseid ärilisel eesmärgil.
Autorile viitamine + mitteäriline eesmärk + tuletatud teoste keeld
Käesolev litsents on kõigist kuuest põhilitsentsist kõige piiravam. Litsents lubab teost kopeerida, levitada ja üldsusele suunata. Seda litsentsi tuntakse ka „tasuta reklaami“ litsentsi nime all, kuivõrd see võimaldab inimestel alla laadida autori töid ja jagada neid teistega tingimusel, et viidatakse autorile. Litsents keelab aga teose muutmise ja kasutamise ärilisel eesmärgil.
5. Täiesti vaba kasutamine ehk “kõik õigused antud”
Lisaks eelnimetatud kuuele "mõned õigused kaitstud" litsentsile pakub CC ka võimalust märgistada oma teose tähistega, mis annavad kasutajale täiesti vabad käed ehk „kõik õigused antud“ lähenemine autoriõigusele. Samas palub CC suhtuda nende tähiste kasutamisse täie tõsidusega ning enne otsuse tegemist oma soovis täiesti kindel olla.
Avalik omand + autoriõigusest loobunud
See tähis tähendab seda, et teos on antud vabasse kasutusse ning autor on kõigist oma õigustest loobunud, kas siis mingi kindla riigi territooriumil või kogu maailmas. Probleemiks antud tähise kasutamisel on see, et teatud riikides, ei ole oma õigustest täielik loobumine võimalik. Ka näiteks Eesti autoriõiguse seaduse kohaselt on autori isiklikud õigused (nt õigus autorsusele) autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad, mistõttu ei saa ka nendest täielikku loobumist pidada võimalikuks. Samuti tasub meeles pidada seda, et kui kord juba oma õigustest loobutud on, siis loobumist tagasi võtta enam ei saa. Oluline on ka see, et erinevalt teisest avaliku omandi tähisest (so avalik omand + autoriõigus lõppenud) saab seda tähist kasutada ainult vastava teose autor või kõigi õiguste omaja. Teiste isikute teoste varustamine sellise tähisega on rangelt keelatud.
Avalik omand + autoriõigus lõppenud
See tähis annab märku sellest, et teose autoriõiguse tähtaeg on teadaolevalt lõppenud kogu maailmas. Erinevus eelnevast tähisest on see, et seda võivad kasutada nii õiguste omajad kui ka kolmandad isikud, kellel on kindel teadmine selle kohta, kelle teosega on tegemist ning et autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on lõppenud. Näiteks ei tohiks kellelgi tekkida kahtlust selle osas, et Shakespeare Hamleti autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on tänaseks lõppenud. Selletähise kasutamisel tuleb aga täiesti kindel olla, et vastav autoriõiguse kaitse tähtaeg on tõesti lõppenud kogu maailmas. Kahtluse korral, et tohiks kellegi teise teoseid selle tähisega kohe kindlasti tähistama hakata.
6. Kuidas CC enda kasuks tööle panna?
Märkimist väärib see, et lisaks võimalusele erinevaid litsentse luua ja kasutada neid oma teostel, on CC enda internetilehekülje kaudu võimalik otsida erinevate CC litsentsidega varustatud teoseid. Samuti on CC alusel avaldatud materjalid märgistatud nii, et erinevad otsingumootorid need ära tunnevad. Näiteks teeb CC koostööd Google’i ja Yahoo!-ga. Samuti teeb CC koostööd erinevate nn kultuuri jagamise programmidega nagu nt Wikipedia, Flickr ja blip.tv, pakkudes nende kasutajatele lihtsa võimaluse litsentseerida oma tööd CC litsentsidega.
Seega kui soovid leida mõnda teost, mida võiks kasutada CC litsentsi alusel, saad määrata otsingu kriteeriumid juba alguses selliselt, et otsingumootor CC litsentsiga varustatud teosed üles leiaks. Kindlasti on otsingu tegemine sellisel viisil või CC andmebaasis oluliselt lihtsam, kui hakata internetiavarustes autorilt nõusolekut otsima ning vähem närvesööv, kui autoriõiguse koha pealt silma kinni pigistades, piraadiks hakata.
Head kasutamist!
Liina Jents
Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius
advokaat