Single blog post

Eksperiment: lokkavad bännerimassiivid

Reklaam vs sisu

Masu-eelsel ajal hakkas juba ära tüütama olukord, kus reklaamipinnad printmeedias kippusid sisu mahult ületama. Sisu-reklaam-reklaam-sisu-reklaam-reklaam. Kusjuures inimene veel maksis selle ajalehe/ajakirja eest.

Ka bännerpindade mahud on tänaseks ekraanidel kohati lämmatavad. Kuvarite mõõdud justkui suurenevad, samas vaatavad meile üha enam vastu sülearvutid, väikesed netbookid, iPhone jt nutitelefonid.  Siiamaani on populaarseim kuvari resolutsioon Eestis 1024 x 768 pikslit ning võttes just selle mõõdu aluseks tegin väikese eksperimendi: vaatasin Eesti suuremaid meediapindasid läbi Eesti keskmise kuvarimõõdu. Võehh!

Kas reklaamide üleküllus on karuteene meediakeskkondadele endile?

 

Internet murrab peale, see on selge

Hiljuti oli jutuks, et Internetimeedia mahud on ületanud tele omad. Kui vaadata seda Delfi pilti aastast 2000 ja võrrelda allpool tänase päevaga on areng tõesti ilmne.

Delfi.ee aastal 2000

Kas kõik on siis hästi? Ma näen mitut probleemi ja üks neist on süvenev reklaampindade üleküllus.
 

Meediapindade visuaalne osakaal, 2009 oktoober

Eesti suuremad interneti-meediapinnad, kus on tumedaks markeeritud alad mis pole sisu ja seda tüüpekraani vaates. Ma vabandan kui mõni markeering on veidi mööda või valesti mõistetud.

(Artikli lõpust leiad kokkuvõtte)

 

www.ap3.ee (Äripäev)

Äripäev ap3.ee

 

auto24.ee

auto24.ee

 

www.city24.ee

city24.ee

 

www.delfi.ee

Delfi www.delfi.ee

 

e24.ee

e24.ee

 

epl.ee

Eesti Päevaleht epl.ee

 

hot.ee

hot.ee

 

ilm.ee

ilm.ee

 

kava.ee

kava.ee

 

mail.ee

mail.ee

 

naistemaailm.ee

Naistemaailm naistemaailm.ee

 

neti.ee

Neti.ee

 

www.ohtuleht.ee

Õhtuleht www.ohtuleht.ee

 

postimees.ee

Postimees www.postimees.ee

 

rate.ee

rate.ee

 

Lõppu ka üks vaimukas tänane näide Soomest, millele viitas Jüri Kaljundi:

hs.fi – Helsingin Sanomat

Helsingin Sanomat www.hs.fi

 

Kokkuvõtteks

Kohati on seis täitsa okei: Neti.ee, kava.ee, Rate.ee, isegi city24.ee, enamvähem ka EPL ja Äripäev. Äripäeva paigalseisev päisebänner käib muidugi natuke närvidele, rohkem kui see soomlaste hiigelreklaam. Kena puhta Neti.ee puhul on teada näiteks bannerite kõrge klikitavus.

Üsna pungil on Delfi, mail.ee, auto24.ee, ilm.ee, Õhtuleht. Auto24.ee ja Õhtulehe puhul on mõned reklaamid lausa üksteise peal (makstakse täpsemalt eest?), wow! 

Muidugi on olulised ka paigutus ja ülejäänud osa lehest, kontekst, sihtgrupid, eesmärgid jne, aga üldpildi sai kätte. Bännerite üleküllus on siiski vaid üks probleemidest, kuigi minu arvates Eestis üsna tõsine.

Probleemid ja ohud

  • Banner blindness, banneripimedusReklaampinnad on keskkondi üha enam enda alla lämmatamas, reklaamide tapeedis ei pääse bannerid üksikuna hästi esile, ka alateadlikult mitte, efektiivsus langeb, sisu ülesleidmine on üha keerulisem, inimestele käib see närvidele, kasutatakse banneriblokeerijaid, minnakse mujale jne.
  • Hinnasurve on tugev, samuti kiputakse minema näitamiste arvult (CPM ehk cost per mille ehk tuhande näitamise hind) üle klikkimistele (CPC ehk cost per click)
  • Tihti kehvad bännerid/kampaanialahendused, süvenev bänneripimedus (banner blindness, vt pilti), bränding-bännerid jms mõjutavad samas klikitavust, seega CPC puhul meediapinna käivet. 
  • Hinda survestavad ka suured välismaised sotsiaalmeedia keskkonnad (Facebook, Orkut, Youtube jt) ja otsimootorid eesotsas Googlega. Nendes keskkondades on Eesti külastajate arv üha arvestatavam, näiteks ligi 100 000 Eesti külastajaga Facebook on tänaseks ka eestikeelne. Klikipõhise reklaamiga saab neis tihti (seejuures hästisihitud) kliki kätte vähem kui 2 krooniga mis võib olla kümneid kordi odavam siinsetest. Klikid klikkideks, selle vähese raha eest saad ka kümneid tuhandeid näitamisi, seda va brändingut. Samas need keskkonnad EI UPU reeglina reklaamidesse, reklaamid on paremini esil.

Küsimused

  • Kus on külastajate taluvuspiir tasuta eestikeelse sisu eest, enne kui ta mujale läheb? (noh, eestlane on ju marukannatlik)
  • Milline on kodumaiste meediapindade perspektiiv selles valguses, sest odav välismaine meediapind on täpselt sama 1 kliki kaugusel kui Eesti oma?
  • Kas välismaised hiigelkeskkonnad neelavad Eesti meediarahasid üha enam, sest nad on odavamad, täpsemad, eesmärk on täidetum?

Jne jne. Need on mõned teemad diskuteerimiseks, lahendusi tuleb alles otsida. Arvestagem ka, et reklaami tellija on üha targem ning tulemusi analüüsides nõudlikum.

Vaata ka Jüri Kaljundi artiklit "Bännerid pole klikkimiseks!"

Jaga postitust oma lemmikus sotsiaalmeediakanalis:

Jumbotron

Räägime edasi?

Pikk kogemus disainimaastikul on näidanud, et parimad tulemused kasvavad kommunikatsioonist ja sõprusest. Seetõttu soovimegi luua sinuga sooja ja siira partnersuhte, mis kannaks vilja ka aastaid pärast esimest teretust. Üheskoos võime seada verstapostid kasvõi silmapiirile, vahemaad kartmata.

Olen valmis!