Single blog post

Eksperiment: online-meedia teekond

Vaatan põgusalt, kuidas on Eesti online meedia 15 aastaga muutunud ja kuhu on asi tüürimas. Sama tormakat arengut ei leia ühegi teise meediakanali kohta. Jääb üle vaid tõdeda, et loodetavasti järgmised kümme-kakskümmend aastat on sama revolutsioonilised ning põnevad, kuid online-meedia osas loodetavasti siiski paremuse suunas liikuvad (täna oleme kergelt tupikus?). Ma ei teinud siin väga põhjalikku uurimistööd – paras ülesanne mõnele üliõpilasele kursusetööks – lihtsalt kerge pilguheit.

Mäletan aega, kus meediaäri õitses paberil ning veebis valitses õnnis rahu. Näiteks Postimees, kus polnud ühtegi bännerit. Täna on paber jõudmas varjusurma ja online-reklaam, eriti just kodumaistes uudisportaalides, tihti lämmatav. Siiski on jätkuvalt kõik väga segane, võtted on mass-reklaamile toetuvad, tulevik on ebaselge – onlines ei taha keegi maksta ju sisu eest. Võtame appi ajamasina Waybackmachine ja vaatame, kuidas on see pilt muutunud tänasega võrreldes. Pildile klikates näed “elusat pilti” arhiiviserverist.

1996-1998

See oli aeg, kus kõik sai alguse. Esimesed südametuksed uues meedias. Kõik oli suht lihtne ja kuiv. Kas sellest kuidagi äri tekib, oli veel teadmata. Umbes sel ajal sai esimesed võnked ka tulevane OKIA – meie jaoks oli online juba äri :) Google on äsja sündinud, aga temast ei tea keegi veel midagi. Delfit veel pole. Bännerid? Mis asjad need on?

 

2001-2003

Lõhkenud IT-mull on seljataga, esimesed valusad vitsad paljudel käes. Siiamaani pole suudetud meediat korralikult teenima panna ning paber võidutseb jätkuvalt. Hetkel on palju pessimismi, ometi nähakse asjal siiski väga suurt perspektiivi. Keegi ei tea veel väga hästi, milline see on. Veebiarendus on vahepeal läbi teinud kõva hüppe, aga näiteks mõisted internetiturundus, SEO, vabavaraplatformid jms on veel suhteliselt võõrad mõisted kõigile. Maailma ühe populaarsema keskkonna Youtube sünnini on veel 2 aastat, Facebook näeb ilmavalgust aasta pärast. Google on reklaami müünud 3 aastat. Natuke julgetakse juba bännerreklaame näidata, Delfis hakkab asi mahult tasapisi juba kahtlaseks kiskuma. Animeeritud gif rulez! Selle Postimehe disaini tegi muide OKIA.

2011+

Täna nägin sellist pilti. Mis saidiga tegu, saab keegi aru? Piinlik hakkab.

Tänast seisu ma ei hakanud rohkem siia skriinima, me kõik teame, mis toimub. Panen siia viite ühele eelmise aasta väikesele eksperimendile, mis mõnes mõttes on paljurääkiv: “Eksperiment: lokkavad bännerimassiivid”.

Näis, kuhu see kõik tüürib. Pay-wallid ei toimi (tasuline sisu, k.a. tasuline sisu näiteks iPadis), isegi lisaväärtusega (videod jms laiendatud sisu) mitte, see on juba suhteliselt selge. Võibolla põlvkonnavahetus siin muudab midagi, kuigi kahtlen. Kõik kohad on nii paksult infot täis, erialablogid on tihti oluliselt huvitavamad kui ajakirjanikutööd. Täna momendil on reklaami üleküllus aga tihti närvidelekäiv. Ühe võimalusena võiks pakkuda lisateenuste laiemat tekkimist – oma  Cherryd, oma e-poed, koostööd e-kaubandusega, mis on integreeritud sisuga jms semantiline äri/reklaam. Aga mitte nii suhteliselt üle aisa, nagu täna, vaid igale ärile keskendutakse põhjalikult.

Ma väga sooviks, et meedia õpiks mind tundma – “Tere, mina olen Kaupo, mis teil täna mulle on?” Nagu oma kodurestorani kelner, kes teab, mis mind köidab – ma ei taha hernesuppi, aga ma tahan peeneid üllatusi Aasia köögist! Et õpitaks pakkuma mulle uudiseid, mis mulle korda lähevad, mitte kellegi rindade suurendamise infot ning sinna juurde vastavat reklaamivalikut, mitte lausbännereid. Semantika (vt ka Web 3.0 artiklit) on oluline, näiteks täna vormistab mulle suure osa tarbitavast sisust ette juba sõpruskond Facebookis. Kes bemmikummivideo mu seinale paneb, selle ära “hide’n”. Samasugust filtrit vajaks tegelikult kogu veeb, eriti uudismeedia.

Ma väga loodan, et kõik suuremad-tõsisemad meediaväljaanded hangivad kiiresti endale mobiiliversioonid. Võibolla ei olegi vaja ilmtingimata teha spetsiaalset native aplikatsiooni iPhone, Androidi ja jumal teab veel kelle jaoks – see on lihtsalt sutsu liiga kallis, vaid üks mobiilseadmetele mõeldud veebiversioon, mis võibolla on installeeritava aplikatsioonina ka erinevatele platformidele, aga sisuliselt ei tee muud, kui kuvab endas sedasama veebilehte. Kuluefektiivne ja võimekas, igal platformil sama sisuosa, eraldi on vaja vaid ikoonikest mobiilseadme desktopile. Olgu selle põhjaks jQuery Mobile või mõni muu platform/lähenemine. Täna ei ole hea mõte sellest rongist maha jääda, sest valdav enamus uusi mobiile on nutitelefonid ning mis veel “hullem” – hiljem uut nutitelefoni ostes süngitakse sinna ju ka sama tarkvara, seega harjumus kinnistub. On väga hea mõte, et oled võimalikult täna inimeste taskus juba olemas, täna on veel mobiilturunduse konkurents Eestis hõre. Ka OKIA võib aidata mobiililahenduste loomisel, saame kokku ja räägime.

Siia lõppu sobib ka üks kerge kiiksuga video meedia arengust ja tulevikust. See video tehti 2007 ja ütles, et 2011 on kõikjal igapäevane elektrooniline paber. Noh, ega väga vale polegi, kui nutitelefone vaadata. Kusagil 20 aasta pärast saame aga oma reaalseid kogemusi teiste inimestega “sheerida”. Oolraidi, iga sekundiga liigume sinnapoole.

Mida teie arvate, kuhu asi tüürib?

Jaga postitust oma lemmikus sotsiaalmeediakanalis:

Jumbotron

Räägime edasi?

Pikk kogemus disainimaastikul on näidanud, et parimad tulemused kasvavad kommunikatsioonist ja sõprusest. Seetõttu soovimegi luua sinuga sooja ja siira partnersuhte, mis kannaks vilja ka aastaid pärast esimest teretust. Üheskoos võime seada verstapostid kasvõi silmapiirile, vahemaad kartmata.

Olen valmis!