Märkasin üht blogisissekannet "Miks ma ei sobi IKEAsse tööle", kus inimene katsetas IKEA veebitesti abil, kas see annaks talle rohelise tule sinna tööle minna. IKEA ise nimetab seda kultuuritestiks. Tegin läbi, mina ka ei sobi. Võibolla otsitakse selliseid inimesi, kes on sissetallatud süsteemiga kõigiti nõus ja ei püüa omalt poolt midagi lisada või maailma parandada.

IKEA testi leiad siit (soome-keelne).

Samas jäin mõtlema. Reedel korraldasid "World Usability Day" raames Trinidad Consulting ja Webmedia väikese seminari usability teemadel. Seal esines ka energiast pakatav Epp-Kristiina Keerov Altexist kes rääkis sellest, et inimesed vastavad veebiküsitlustele pigem selle alusel, kes nad tahaksid olla, mitte kes nad on. Lisaks mõjutavat üks küsimus teist, moodustades mustreid: näiteks aiatööriistadest "reha" valinu vastas värviküsimusele "roheline", "kirves" valinu aga "punane" jne.

See kõik justkui tõestab, et ka IKEA küsitlusviisard tegelikult ei välista valesid inimesi ega too õigeid esile, sest need vastused ei ole siirad, järelikult on see pigem tulemust pärssiv, sest mõni õige inimene võib jätta kandideerimata.

Kas üldse on võimalik küsitlustega tegelikkust mõõta? Ja mis vahet, kas see on veebiviisard või Emori tädi kes su sohval istub ja küsimusi esitab?