Kui keegi oleks minu käest seda mõni aeg tagasi küsinud, siis ma ei oleks osanud midagi konkreetset vastata – oleks pidanud usaldama enda kõhutunnet või abstraheerima erinevat infot kokku "enamvähem numbriteks".
Ekspress&EPL’i digilehtede lugejaid on nende väitel ligi 10 000, kuid kõik tahveliarvuti kasutajad ju ei ole nende tellijad. Mobiilioperaatorid ja elektroonikapoed aga ei ole avaldanud infot, kui palju nende kaudu on iPad’e soetatud.
Sattusin hiljuti Smart AD’i kodukal huvitava vidina „Addresstising raamat“ otsa – keelt sõlmekeerava nimega widget’isse on koondatud üht-teist huvitavat infot Eesti internetikasutajate käitumisharjumuste kohta.
Alates sellest kui palju on iPad’i kasutajaid, eestlasi, kes elavad Soomes kuni selleni kui palju inimesi ostavad kaupu internetis. Siit selgubki, et Eestis on ca 38-43 000 iPad’i kasutajat ning ligi 150 000 nutitelefoni kasutajat.
Küsisin Smart AD'i juhilt Rando Rannus'elt, kuidas neid andmeid saadakse ja millised on trendid:
„Addresstising raamatusse koondatud andmed põhinevad digitaalse jalajälje kaardistamise tehnoloogial, mida SmartAD arendab. SmartAD’i platvormiga on liidestatud üle 300 veebisaidi, mille kaudu jõutakse pea kõikide Eesti internetikasutajateni. Selle põhjal on võimalik teha järeldusi nii inimeste asukohtade, kasutatavate (nuti)seadmete, inimeste huvide jms kohta.
Viimase poole aastaga suurenenud kõigi nutiseadmete kasutajate arv ca 50 000 kasutaja võrra. See on päris märkimisväärne number."
Miks see on turundajale oluline?
Enamus veebilehti ei ole täna optimeeritud erinevatele ekraanidele. Isegi veel aasta tagasi tehti enamus lehti ekraanidele mittekohanduvad. Selle aja jooksul on tekkinud aga uut kompetentsi ka veebilehtede arendajatel, on tekkinud/tekkimas väljakujunenud standardid, enamik on läinud üle nn responsive lahendustele, kus veeb sobitab end kenasti erinevatele ekraanidele.
Tüüpilised probleemid võiks jagada umbes sellisteks:
- Veeb on raskelt kasutatav ja liiga kribu väiksematel tahvelarvutitel, näiteks 7-tollistel, navigeerimine ja lugemine on paras ikaldus. Sama kehtib ka suuremale tahvlile püstiasendis (portrait).
- Veebid pole sõrmele sõbralikud. "Hover" ehk hiirega üleliikumisel tekkiva info kuvamine on näiteks üsna keeruline. Tihti vajab veebileht hoveri näitamiseks sõrmega vajutust ja alles teine vajutus viib edasi soovitud lehele.
- Veebid kasutavad siiamaani tehnoloogiaid, näiteks flash'i, mis ei toimi üheski iPadis näiteks. Tihti esineb ka olukordi, kus vajutad sõrmega, aga midagi ei juhtu. Järelikult jooksevad lehel erinevad scriptid või on html tahvlil testimata.
Kõik see annab tihti konkurentidele eelise ja parema kasutajakogemuse, mis omakorda mõjutab äri. Peab ka teadma, et hea responsive veeb ei tähenda lihtsalt infotükkide üksteise alla toppimist suht juhuslikus järjekorras, nagu seda kahjuks tihtipeale tehakse, vaid iga vaade tuleks korra läbi joonistada ja testida ning teha kõike mõttega, eriti kui on tegu massiivsete lehtedega, kriitiliste osadega, rakendustega. See mõjutab küll teatud määral veebiarenduse hinda, kuna tähendab suuremat töömahtu, aga on vajalik ja paratamatu.
PS. Kingsepa kingad on ju ikka katki, teadagi. Meie enda uus veeb on töös ja tuleb muidugi "full responsive".