Single blog post

Mobiilne veeb või mobiiliaplikatsioon?

2007. aastast on mobiilne taustsüsteem hoopis teistsugune kui ta oli varem. Kui enne domineerisid väga piiratud veebitoetusega telefonid ja pihuarvutid, siis sel aastal muutus mainstreamiks iPhone ning veidi hiljem ka selle kloonid. iPhone suutis esimese telefonina kuvada telefonis täisväärtuslikku veebi koos kõigi lisavõimalustega – html, css, javascript, pildid, videod, muusika.

2008 muutis Apple veelkord maailma, lubades installeerida telefoni kolmandate osapoolte loodud rakendusi, ise seda protsessi viimases etapis väga tähelepanelikult kontrollides, et garanteerida kvaliteeti. See vallandas mobiiliaplikatsioonide buumi.

Tänaseks on nutitelefon (iPhone, mõni Androidiga või Windows Mobile platformil elav telefon) taskus üle pooltel inimestel arenenud riikides, mis muudab tolle segmendi väga ahvatlevaks sihtgrupiks kõigile turundajatele ja mängu või muude rakenduste tootjatele.

Sama tihti nagu traditsionaalset veebi küsitakse tänapäeval juba ka mobiilile optimeeritud versiooni. Ja järjest enam ka natuke rohkem kui lihtsalt veebi. Järgnevalt proovingi lahti seletada – mis on vahe mobiilsel veebil ja mobiilirakendusel. Tihti näevad nad äravahetamiseni sarnased välja ja kliendi jaoks on üsna keeruline aru saada – miks peaks maksma kordades rohkem aplikatsiooni eest kui asja ajab ära ka palju odavam veeb.

Võrgus või mitte-võrgus?

Mobiilne veeb toimib üldjuhul ainult siis, kui telefon on võrgus. Tavaliselt see pole väga suur probleem – inimene, kes on ostnud nutitelefoni, on sinna juurde ostnud ka mõne andmesidepaketi. Vastasel korral ta ei ostaks nutitelefoni. Küll aga muutub see probleemiks metsas ringi kolades või välismaal olles. Andmeside välismaal on endiselt ülejõukäiv paljudele inimestele. Seega – kui rakenduse sihtgrupp on inimene, kes suure tõenäosusega välismaal ei käi (või ei oma vajadust välismaal rakendust kasutada) ning levist välja naljalt ei satu on veeb väga sobiv lahendus. Vastasel korral tasub kaaluda aplikatsiooni kasuks, eriti kui andmed rakenduses on suhteliselt muutumatud.

Kaamera? Akseleromeeter? Kompass? Permanentne mälu?

  • Kas rakendus peab saama kasutada kaamerat?
  • Aga muid riistvaralisi võimalusi?
  • Kas mingi tegevuse peale peaks vilksatama telefoni kaamera välklamp?
  • Aga kas telefoni käes hoidmise nurgal on mingi tähtsus?
  • Või äkki tahad telefoni raputamise peale kuvada järgmist lehekülge või objekti?
  • Kas soovid salvestada kasutaja viimaseid käike permanentselt telefoni, et järgmine kord käivitades sama koha pealt jätkata?

Kui vastus kasvõi ühele nendest küsimustest on “jah” siis tuleb kindlasti läheneda aplikatsioonile. Veebirakendus erinevatel turvakaalutlustel nendele funktsioonidele ligi ei pääse.

Serveri poolt alustatud teated (push notifications)?

Kui soovid kasutajale autonoomselt teateid saata (“meil on uus toode”, “kontrolli oma vererõhku”, “kas sa täna oled juba mänginud”) siis selleks ainuke võimalus on aplikatsioon. Veebi puhul võid saata küll SMSi (palju kallim) juhul kui kasutaja on oma päris telefoni registreerimisel andnud aga tulemuse saamiseks on push notification ainuke toimiv lahendus.

Funktsionaalsus?

Veebirakenduses on võimalik teha väga palju, kasutades ära erinevaid pakutavaid plugine, CSSi, Javascripti lahendusi ja kõike muud mida veebibrowseris saab teha. Aga seal on siiski piirid ees animatsioonide, tagasiside (interactions), navigatsiooni ja igasuguste muude pisiasjadega. “Devil is in the details”, teadis üks tark mees kunagi öelda, seega enne rakenduse alustamist tuleb kõik väga hoolikalt läbi mõelda.

Viraalsus, raha ja reklaam.

See on üks olulisemaid punkte. Mobiilne veeb on siiski veebibrowseris avatav teenus. Temast ei jää jälge (kui kasutaja spetsiifiliselt seda ei soovi ja selleks kõvasti vaeva ei näe) telefoni peale veebilehe sulgemist. Talle ei saa anda App Stores või Google Play platformil soovitusi. Talle ei saa teha uuendusi ja sellest kasutajale aktiivselt teada anda. Tema eest ei saa mõistlikult raha võtta.

Samas on aplikatsiooni installeerimine kasutaja jaoks lisaklikk. Ja võibolla väike hirmuvärin, et “kas ma pean raha selle eest ka maksma, rakendused on ju tasulised tavaliselt”, isegi kui tegemist on tasuta rakendusega.

Kokkuvõtteks.

Eesmärk pühendab abinõu. 90% juhul on veebilahendus kliendi jaoks sobiv. Vahet pole kas tegemist on veebipoe või visiitkaardiveebiga. Ta on mõeldud kiire ülevaate andmiseks firma tegemistest ja pakutavatest kaupadest ning viis leida kiiresti firma telefoninumbrit või e-posti aadressi. Ülejäänud 10% puhul ületab funktsionaalsus veebirakenduses pakutavad võimalused või on tegemist potentsiaalselt viraalse aplikatsiooniga mis peab kindlasti olema esindatud App Stores või Google Plays.

Kui Sul on sellesuunalisi mõtteid või soove, siis tule ja räägime. Kaks pead on kaks pead ja koos leiame parema lahenduse. Meie kompetentsi kuuluvad nii mobiiliveebid kui native mobiilirakendused (või ka näiteks iPad).

Jaga postitust oma lemmikus sotsiaalmeediakanalis:

Jumbotron

Räägime edasi?

Pikk kogemus disainimaastikul on näidanud, et parimad tulemused kasvavad kommunikatsioonist ja sõprusest. Seetõttu soovimegi luua sinuga sooja ja siira partnersuhte, mis kannaks vilja ka aastaid pärast esimest teretust. Üheskoos võime seada verstapostid kasvõi silmapiirile, vahemaad kartmata.

Olen valmis!